E-ITSPEA (ICY0004)

Ärivaraline litsents (EULA; suletud lähtekood):      Ärivaraline litsents tähendab, et tarkvara lähtekood ei ole avalik ning inimesed saavad seda kasutada ainult litsentsis ette nähtud tingimustel. Sellise litsentsi suurim eelis on kontroll ehk Naatan Nohik saab ise otsustada, kuidas tema tarkvara kasutatakse ning levitatakse. Samuti võimaldab see paremini kaitsta tema intellektuaalomandit ja teenida tulu, kuna tarkvara kasutamine on tavaliselt tasuline. Puuduseks on aga see, et inimesed ei saa tarkvara ise muuta ega edasi arendada, mis piirab koostööd ja kogukonna panust. Sellist litsentsi kasutatakse sageli ärilise tarkvara puhul, kus on oluline hoida kontrolli tarkvara üle ning teenida selle kasutamise pealt tulu. GNU GPL (tugev copyleft):       GNU GPL litsents on niinimetatud tugeva copyleft-iga litsents, mis tähendab, et kui keegi kasutab või muudab Naatani tarkvara koodi ning levitab oma versiooni, peab ta selle avaldama sama litsentsi all....

Intellektuaalomandi komponent, mis toimib:      Minu arvates toimib tänapäeval kõige paremini litsentsimudel. Litsentsid toimivad hästi eelkõige seetõttu, et need annavad autorile võimaluse ise otsustada, millistel tingimustel tema loomingut kasutatakse. Praktikas on kõige levinum lihtlitsents, mis lubab teistel tehnoloogiat või tarkvara kasutada kindlate tingimuste alusel. Samal ajal jääb õiguse omanikule võimalus seda ise kasutada või anda litsentse ka teistele. Selline niiöelda paindlik süsteem on eriti oluline IT-valdkonnas, kus erinevad ettevõtted ja arendajad kasutavad sageli üksteise loodud lahendusi, samal ajal kui litsentsid võimaldavad seda teha nii, et autori või leiutaja õigused jäävad kaitstuks. Intellektuaalomandi komponent, mida tuleks muuta:      Kõige rohkem vajaks muutmist patendisüsteem. Teoorias peaks see süsteem toetama innovatsiooni, kuid praegu on see protsess tihtipeale aeglane ja bürokraatlik, mis takistab uute ideede ja t...

  Netikäsk, mis on minu arvates sama tähtis või isegi tähtsam kui varem:      „Ole inimene (Remember the human)“            Minu arvates on see netiketikäsk tänapäeval isegi olulisem kui 1990. aastatel. Internetisuhtlus on aastate jooksul tohutult kasvanud ning suur osa suhtlusest toimub sotsiaalmeedias, kus inimesed kommenteerivad, arutlevad ja vaidlevad väga erinevatel teemadel. Tihti unustatakse ära, et ekraani teisel poolel on samuti päris inimene. Seetõttu tasub enne sõnumi või kommentaari postitamist hetkeks mõelda, kuidas see teisele inimesele mõjuda võib. Kirjalikus suhtluses puudub sageli kontekst ning ka siiralt mõeldud sõnu võib teine inimene tõlgendada hoopis teistmoodi. Netikäsk, mille tähtsus on minu arvates vähenenud:      „Austa teiste inimeste aega ja võrguühendust (Respect other people's time and bandwidth)“      See reegel oli väga oluline interneti algusaegadel, kui võrguühendus...

  Kui suur probleem see Eestis on?      Minu hinnangul ei ole jälgimiskapitalism Eestis veel otseselt kriis, kuid selle mõju on selgelt olemas ja kasvav. Enamik eestlasi kasutab igapäevaselt sotsiaalmeediaplatvorme nagu Facebook, Instagram, TikTok ja YouTube, mille ärimudel põhineb kasutajaandmete kogumisel ja analüüsimisel. Iga meie tegevus (näiteks klikkimine või laikimine) jätab internetis jälje, mille põhjal otsustatakse, millist sisu ja milliseid reklaame me näeme. Kuigi see kõik tundub mugav ja tasuta, maksame tegelikult oma andmete ja privaatsusega.      Digiaedik on Eestis eriti nähtav sotsiaalmeedias. Enamasti toimuvad avalikud arutelud ja kogukondlik suhtlus mõnel suurel rahvusvahelisel platvormil. See tähendab, et meie avalik ruum ei ole enam päriselt avalik, vaid toimub keskkondades, mida juhivad eraettevõtted. Kui platvormide algoritmid otsustavad milline sisu saab rohkem nähtavust ja milline mitte, siis see mõjutab ots...