4. nädal: Jälgimiskapitalism ja digiaedik Eestis

 

Kui suur probleem see Eestis on?

    Minu hinnangul ei ole jälgimiskapitalism Eestis veel otseselt kriis, kuid selle mõju on selgelt olemas ja kasvav. Enamik eestlasi kasutab igapäevaselt sotsiaalmeediaplatvorme nagu Facebook, Instagram, TikTok ja YouTube, mille ärimudel põhineb kasutajaandmete kogumisel ja analüüsimisel. Iga meie tegevus (näiteks klikkimine või laikimine) jätab internetis jälje, mille põhjal otsustatakse, millist sisu ja milliseid reklaame me näeme. Kuigi see kõik tundub mugav ja tasuta, maksame tegelikult oma andmete ja privaatsusega.
    Digiaedik on Eestis eriti nähtav sotsiaalmeedias. Enamasti toimuvad avalikud arutelud ja kogukondlik suhtlus mõnel suurel rahvusvahelisel platvormil. See tähendab, et meie avalik ruum ei ole enam päriselt avalik, vaid toimub keskkondades, mida juhivad eraettevõtted. Kui platvormide algoritmid otsustavad milline sisu saab rohkem nähtavust ja milline mitte, siis see mõjutab otseselt seda, milliste arvamuste ja vaadetega me kokku puutume.
    Eesti eripäraks on olla tugev digiriik, kus meile saadaolevad e-teenused muudavad igapäeva asjaajamised kiireks ja mugavaks. Riiklik andmekogumine ei ole küll äriline jälgimiskapitalism, kuid andmete kogumine suurtesse infosüsteemidesse tähendab, et usaldus riigi ja tehnoloogia vastu peab olema väga suur. Seni on süsteemid toiminud hästi, kuid riskid (näiteks andmelekked) ei kao kunagi täielikult.

Võimalikud tulevikustsenaariumid

    Must stsenaarium:
  • Eesti avalik digiruum muutub suuremate platvormide ja algoritmide kontrolli alla.
  • Privaatsus väheneb ja kontroll oma andmete üle väheneb.
    Valge stsenaarium:
  • Andmekaitse tugevneb ja algoritmid töötavad läbipaistvalt.
  • Kasutajad saavad kontrollida oma andmeid ja teadlikult valida tarbitavat sisu.
    

Viited:
    

Comments

Popular posts from this blog

1. nädal: kolm IT-lahendust

3. nädal: kaks traditsioonilist meediakanalit

2. nädal: kaks nähtust interneti varasemast ajaloost