4. nädal: Jälgimiskapitalism ja digiaedik Eestis

 

Kui suur probleem see Eestis on?

    Minu hinnangul ei ole jälgimiskapitalism Eestis veel otseselt kriis, kuid selle mõju on selgelt olemas ja kasvav. Enamik eestlasi kasutab igapäevaselt sotsiaalmeediaplatvorme nagu Facebook, Instagram, TikTok ja YouTube, mille ärimudel põhineb kasutajaandmete kogumisel ja analüüsimisel. Iga meie tegevus (näiteks klikkimine või laikimine) jätab internetis jälje, mille põhjal otsustatakse, millist sisu ja milliseid reklaame me näeme. Kuigi see kõik tundub mugav ja tasuta, maksame tegelikult oma andmete ja privaatsusega.
    Digiaedik on Eestis eriti nähtav sotsiaalmeedias. Enamasti toimuvad avalikud arutelud ja kogukondlik suhtlus mõnel suurel rahvusvahelisel platvormil. See tähendab, et meie avalik ruum ei ole enam päriselt avalik, vaid toimub keskkondades, mida juhivad eraettevõtted. Kui platvormide algoritmid otsustavad milline sisu saab rohkem nähtavust ja milline mitte, siis see mõjutab otseselt seda, milliste arvamuste ja vaadetega me kokku puutume.
    Eesti eripäraks on olla tugev digiriik, kus meile saadaolevad e-teenused muudavad igapäeva asjaajamised kiireks ja mugavaks. Riiklik andmekogumine ei ole küll äriline jälgimiskapitalism, kuid andmete kogumine suurtesse infosüsteemidesse tähendab, et usaldus riigi ja tehnoloogia vastu peab olema väga suur. Seni on süsteemid toiminud hästi, kuid riskid (näiteks andmelekked) ei kao kunagi täielikult.

Võimalikud tulevikustsenaariumid

    Must stsenaarium:
  • Eesti avalik digiruum muutub suuremate platvormide ja algoritmide kontrolli alla.
  • Privaatsus väheneb ja kontroll oma andmete üle väheneb.
    Valge stsenaarium:
  • Andmekaitse tugevneb ja algoritmid töötavad läbipaistvalt.
  • Kasutajad saavad kontrollida oma andmeid ja teadlikult valida tarbitavat sisu.
    

Viited:
    

Comments

Post a Comment

Popular posts from this blog

1. nädal: kolm IT-lahendust

1) Mis tekitas tõelise revolutsiooni IT-maastikul?     Minu hinnangul tekitas tõelise revolutsiooni IT-maastikul nutitelefonide areng ja laialdane levik. 1994. aastal ilmus e simene nutitelefon, mis sisaldas lisaks helistamisele ka lihtsamaid arvutifunktsioone, kuid tõeline murrang toimus 2000. aastatel, kui turule ilmusid iPhone ja Androidi operatsioonisüsteemiga telefonid. Nutitelefonid on saanud lahutamatuks osaks meie igapäevaelust – kasutame seda nii suhtlemiseks, info tarbimiseks kui ka meelelahutuseks. Võin julgelt öelda, et elu ilma nutitelefonita on tänapäeval peaaegu mõeldamatu. 2) Mis oli niivõrd enda ajast ees, et põrus põhjalikult läbi      Siinkohal ei räägi ma minevikus läbikukkunud IT-lahendusest, vaid kaasaegsest Eesti näitest, mis on hetkel vägagi aktuaalne teema. Selleks on SmartID, mis võimaldab turvaliselt ja kiiresti teha pangatehinguid, allkirjastada dokumente ning kasutada erinevaid e-teenuseid otse nutiseadmest, kuid millega on...
Read more

3. nädal: kaks traditsioonilist meediakanalit

Meediakanal, mis kasutab uut meediat oskuslikult:      Heaks näiteks traditsioonilisest meediakanalist, kes on uue meediaga edukalt kohanenud, on Eesti Rahvusringhääling. ERR on traditsiooniline tele- ja raadiomeedia, kuid samal ajal väga tugev digiplatvorm. Nende veebilehelt on võimalik leida nii uudiseid, arvamuslugusid kui ka järelvaadatavaid saateid, mis teeb sisu kättesaadavaks igal ajal ja igas kohas. Oluliseks eeliseks on ka see, et ERR-i sisu on kõigile tasuta ning ei ole peidetud tasulise tellimuse ehk paywall’i taha. Lisaks veebilehele on ERR aktiivne ka sotsiaalmeedias, kus jagatakse lühikesi videoklippe, uudiseid ning otseülekandeid, mis suurendab kaasatust ja võimaldab vaatajatel kiiresti tarbida lühikest ja sihitud sisu. Meediakanal, mis paistab uues meedias märksa lahjem:      Kui ERR näitab, kuidas traditsiooniline meedia saab uue meediaga edukalt kohaneda, siis Maaleht on hea näide kanalist, mis digikeskkonnas ei mõ...
Read more

2. nädal: kaks nähtust interneti varasemast ajaloost

  Nähtus, mis võiks tänasele netikasutajale ikka veel tuttav olla:     Ü heks selliseks nähtuseks võib olla IRC ehk Internet Relay Chat. IRC on protokoll, mis loodi 1988. aastal ning seda kasutati selleks, et inimesed saaksid reaalajas tekstipõhiselt suhelda erinevates jutukanalites. Tol ajal oli see midagi täiesti uut – võimalus rääkida internetis korraga paljude inimestega üle maailma. Kasutajad valisid endale aliase ning liitusid erinevate teemakanalitega, mis toimisid sarnaselt tänapäeva grupivestlustele. Kuigi IRC ise ei ole enam nii laialdaselt kasutusel kui 1990. aastatel, elab selle põhimõte selgelt edasi. Tänapäevased suhtlusplatvormid nagu Discord ja Slack kasutavad väga sarnast loogikat – jutukanalid, kasutajanimed ning reaalajas tekstivestlus. Võib väita, et IRC pani aluse sellele, kuidas me täna internetis kogukondades suhtleme. See on hea näide tehnoloogiast, mis sündis enne veebi tulekut (1991), kuid mille mõju on tuntav siiani. Kadunud nähtus interneti var...
Read more