E-ITSPEA (ICY0004)

  Positiivne näide:      Ühe positiivse näitena kasutatavuse kohta tooksin Spotify. Minu arvates on Spotify hea näide sellest, kuidas funktsioonirikas teenus on tehtud kasutaja jaoks lihtsaks ja loogiliseks. Rakendust avades on kohe üsna selge, kust saab muusikat otsida, oma playlist-e vaadata või soovitusi leida. Lehe ülesehitus on pigem lihtne ja kasutaja ei pea eriti mõtlema, kuhu ta minema peab.      Spotify puhul tuleb minu arvates hästi välja ka see, et kasutamine on kiiresti õpitav. Õpitavuse mõttes saab kasutaja üsna kiiresti aru, kuidas rakendus töötab ja kust mida leida. Samuti on see üsna tõhus, sest muusika leidmine ja kuulamine käib kiiresti ja väheste sammudega. Meeldejäävus on samuti tugev, sest lihtsa ülesehituse tõttu on seda ka hiljem lihtne uuesti kasutada. Kui midagi läheb valesti, näiteks otsingus, siis on seda lihtne parandada. Üldiselt on kasutuskogemus pigem lihtne ja vähese segadusega. Negatiivne näide:    ...

  Tarkvara arendus- ja ärimudel Ubuntu näitel      Minu arvates on hea näide tarkvara arendus- ja ärimudelite kohta Ubuntu Linux. Tegemist on avatud lähtekoodiga operatsioonisüsteemiga, mida arendab nii ettevõte kui ka kogukond.      Arendusmudeli poole pealt kasutab Ubuntu peamiselt agiilset ja kogukonnapõhist lähenemist. See tähendab, et arendus toimub järk-järgult ning pidevate uuenduste kaudu. Arendajad ja kasutajad saavad anda tagasisidet ning teha ettepanekuid, mida arvesse võetakse järgmistes versioonides. Selline suund sarnaneb niinimetatud “turu” ehk bazaar tüüpi mudeliga, kus paljud inimesed panustavad projekti ning areng on dünaamiline ja pidevalt muutuv.      Ärimudeli poole pealt ei teeni Ubuntu otseselt raha tarkvara müügist, kuna see on tasuta kättesaadav. Selle asemel kasutatakse teenusepõhist lähenemist. Näiteks pakutakse ettevõtetele tasulist tuge ja turvauuendusi, samuti erinevaid pilve- ja haldusteenuseid. L...

  Anarchism Triumphant: Free Software and the Death of Copyright      Eelnimetatud artikkel räägib vaba tarkvara liikumisest ja selle mõjust autoriõigusele. Artikli peamine idee on, et tarkvara areng ja internet muudavad traditsioonilise intellektuaalomandi süsteemi ajapikku vähem oluliseks. Mogleni arvates viib vaba tarkvara levik selleni, et autoriõigus hakkab oma olemuselt tasapisi “ära kaduma”.      Minu arvates oli see 1999. aasta kontekstis üsna huvitav vaade. Tol ajal oli vaba tarkvara alles laiemalt levima hakanud ning näiteks Linuxi areng tekitas tunde, et uus mudel võibki senise süsteemi välja vahetada. Samas kui vaadata tänast olukorda, siis võib öelda, et autoriõigus ei ole kuhugi kadunud, vaid pigem on see endiselt väga oluline osa digitaalsest majandusest.   Üks Mogleni kõige paikapidavam väide on see, et vaba tarkvara muutub oluliseks ja laialt kasutatavaks. Tänapäeval kasutatakse avatud lähtekoodiga ta...

Millal eelistada üht teisele?        IT-juhtide puhul võib roll palju sõltuda sellest, millist suunda ettevõte järgib ja kui kiiresti tahetakse areneda. Mõned juhid keskenduvad rohkem tehnilisele poolele ja otsestele otsustele, teised pigem suurele pildile ja strateegiale. Heaks näiteks kahest erinevast lähenemisest on Linus Torvalds ja Mark Zuckerberg.        Linus Torvalds on minu arvates pigem väga tehniline ja otsekohene juht. Tema puhul on oluline, et süsteem oleks kvaliteetne ja töötaks korrektselt, ning ta ei karda anda väga selget ja vahel ka kriitilist tagasisidet. Ta on tugevalt seotud arenduse endaga ning võib öelda, et tema juhtimisstiil põhineb pigem kontrollil ja tehnilisel täpsusel. Selline lähenemine sobib hästi projektidesse, kus oluline on stabiilsus ja koodi kvaliteet.       Mark Zuckerberg on seevastu rohkem suunatud suurele pildile ja kasvule. Tema roll on pigem arendada ettevõtet ja platvormi tervikuna, mi...