6. nädal: tants intellektuaalomandi ümber


Intellektuaalomandi komponent, mis toimib:

    Minu arvates toimib tänapäeval kõige paremini litsentsimudel. Litsentsid toimivad hästi eelkõige seetõttu, et need annavad autorile võimaluse ise otsustada, millistel tingimustel tema loomingut kasutatakse. Praktikas on kõige levinum lihtlitsents, mis lubab teistel tehnoloogiat või tarkvara kasutada kindlate tingimuste alusel. Samal ajal jääb õiguse omanikule võimalus seda ise kasutada või anda litsentse ka teistele. Selline niiöelda paindlik süsteem on eriti oluline IT-valdkonnas, kus erinevad ettevõtted ja arendajad kasutavad sageli üksteise loodud lahendusi, samal ajal kui litsentsid võimaldavad seda teha nii, et autori või leiutaja õigused jäävad kaitstuks.


Intellektuaalomandi komponent, mida tuleks muuta:

    Kõige rohkem vajaks muutmist patendisüsteem. Teoorias peaks see süsteem toetama innovatsiooni, kuid praegu on see protsess tihtipeale aeglane ja bürokraatlik, mis takistab uute ideede ja tehnoloogiate kiiret turule jõudmist. Samuti võib juhtuda, et patenteeritakse üsna üldiseid ideid, mis samuti takistavad uute lahenduste loomist. See probleem on eriti nähtav IT-valdkonnas, kus tehnoloogia areneb kiiresti, mistõttu oleks vaja patendisüsteemi muuta nii, et see toetaks innovatsiooni, mitte ei takistaks seda.



Viited:

Comments

Post a Comment

Popular posts from this blog

1. nädal: kolm IT-lahendust

1) Mis tekitas tõelise revolutsiooni IT-maastikul?     Minu hinnangul tekitas tõelise revolutsiooni IT-maastikul nutitelefonide areng ja laialdane levik. 1994. aastal ilmus e simene nutitelefon, mis sisaldas lisaks helistamisele ka lihtsamaid arvutifunktsioone, kuid tõeline murrang toimus 2000. aastatel, kui turule ilmusid iPhone ja Androidi operatsioonisüsteemiga telefonid. Nutitelefonid on saanud lahutamatuks osaks meie igapäevaelust – kasutame seda nii suhtlemiseks, info tarbimiseks kui ka meelelahutuseks. Võin julgelt öelda, et elu ilma nutitelefonita on tänapäeval peaaegu mõeldamatu. 2) Mis oli niivõrd enda ajast ees, et põrus põhjalikult läbi      Siinkohal ei räägi ma minevikus läbikukkunud IT-lahendusest, vaid kaasaegsest Eesti näitest, mis on hetkel vägagi aktuaalne teema. Selleks on SmartID, mis võimaldab turvaliselt ja kiiresti teha pangatehinguid, allkirjastada dokumente ning kasutada erinevaid e-teenuseid otse nutiseadmest, kuid millega on...
Read more

3. nädal: kaks traditsioonilist meediakanalit

Meediakanal, mis kasutab uut meediat oskuslikult:      Heaks näiteks traditsioonilisest meediakanalist, kes on uue meediaga edukalt kohanenud, on Eesti Rahvusringhääling. ERR on traditsiooniline tele- ja raadiomeedia, kuid samal ajal väga tugev digiplatvorm. Nende veebilehelt on võimalik leida nii uudiseid, arvamuslugusid kui ka järelvaadatavaid saateid, mis teeb sisu kättesaadavaks igal ajal ja igas kohas. Oluliseks eeliseks on ka see, et ERR-i sisu on kõigile tasuta ning ei ole peidetud tasulise tellimuse ehk paywall’i taha. Lisaks veebilehele on ERR aktiivne ka sotsiaalmeedias, kus jagatakse lühikesi videoklippe, uudiseid ning otseülekandeid, mis suurendab kaasatust ja võimaldab vaatajatel kiiresti tarbida lühikest ja sihitud sisu. Meediakanal, mis paistab uues meedias märksa lahjem:      Kui ERR näitab, kuidas traditsiooniline meedia saab uue meediaga edukalt kohaneda, siis Maaleht on hea näide kanalist, mis digikeskkonnas ei mõ...
Read more

2. nädal: kaks nähtust interneti varasemast ajaloost

  Nähtus, mis võiks tänasele netikasutajale ikka veel tuttav olla:     Ü heks selliseks nähtuseks võib olla IRC ehk Internet Relay Chat. IRC on protokoll, mis loodi 1988. aastal ning seda kasutati selleks, et inimesed saaksid reaalajas tekstipõhiselt suhelda erinevates jutukanalites. Tol ajal oli see midagi täiesti uut – võimalus rääkida internetis korraga paljude inimestega üle maailma. Kasutajad valisid endale aliase ning liitusid erinevate teemakanalitega, mis toimisid sarnaselt tänapäeva grupivestlustele. Kuigi IRC ise ei ole enam nii laialdaselt kasutusel kui 1990. aastatel, elab selle põhimõte selgelt edasi. Tänapäevased suhtlusplatvormid nagu Discord ja Slack kasutavad väga sarnast loogikat – jutukanalid, kasutajanimed ning reaalajas tekstivestlus. Võib väita, et IRC pani aluse sellele, kuidas me täna internetis kogukondades suhtleme. See on hea näide tehnoloogiast, mis sündis enne veebi tulekut (1991), kuid mille mõju on tuntav siiani. Kadunud nähtus interneti var...
Read more